Piinlik riik ja Pealinn sunnivad linnaelanikud teoorjusesse

Valdav enamus 2006.a-ks rajatud Eesti elamufondist – sh Tallinna - on analoogselt minu koduks olevale elamuehitisele rajatud lähtudes N.Liidu sanitaarnormidest - müra <55dB päeval ja <45dB <öösel
(vt. Tallinna Üldplaneering 2001.a). Neil põhinedes on Tallinna tüüpprojekt paneelelamud projekteeritud akende kaudu sissepuhkega loomuliku ventilatsiooniga, mis töötab akende avatuse korral, ja tagas sanitaarnormide tingimustes eluruumides 30dB öösel ja 40dB päeval müra taseme.

2017.a avastasin end olukorrast kus Haabersti ristmiku rekonstrueerimise raames minu 1982.a alates elukoha (kodu) arhitektuuripärandlikus terviklikult projekteeritud Mudel-Linna planeeringus Väike Õismäel ehitatud elamu ja E8 Tallinn-Paldiski maantee vahel likvideeriti 60 meetri laiune kõrghaljastatud teekaitsevöönd. Magistraaltee millel on oodata 1,9 korda liiklussageduse tõusus 2036.a-ks toodi 4 sõidurea võrra elamu, milles paiknevate elu- ja magamisruumide ventilatsioon toimub fassaadilt akende kaudu loomulikul viisil, lähemale. Alates 2000.a on aga 650m raadiusesse aga rajatud 19 erinevat müratekitavat objekti, misjuures on lõbustu- ja kaubanduskeskuste ja teede laiendamine iga-aastane või tihti aastaid kestev järjepidev ehitustegevust.

Muutuse tulemusel avastasin end olukorrast kus enne kella 02:00 öösel magama jääda ei saa ja alates kella 07:00 on liiklusmüra vastav et magamine võimatu. Ööuni piirdub juba 2. aastat 5 tunniga öö jooksul. Suletud aknaga ärkan hommikul paistes näoga ja välja puhkamata, peavaluga, avatud aknaga aga ärkan mitu korda öö jooksul unest kui talvel veokid ja bussi, suvel sportautod ja mootorrattad vastavalt kümneid ja sadu kordi öö jooksul majast mööduvad. Tasutal aga on katkematu müravoon mis iseloomulik õhu liikumisele plekist ventilatsioonitorus ja jahutusseadmete ventilaatorite ja kompressorite mürale.

Samuti selgus ka et - Korteriühistuga konsulteerimata on Tallinn muutnud minu elukoha elamuala sega-alaks kus lubatud äri- ja büroohoonete rajamine mis ei ole kohalikku linnakeskkonda teenindava iseloomuga. Sellele tuginedes nüüd kavandab Linn elamurajooni tihendada 134000 m2 uue kõrghoonete arendusega, millega kooses lisandub elamurajooni 7tk kuni 35-korruseliseid äri- ja büroohooneid, üle 1000 sõiduki parkimiskohta, ning 7 meetri kaugusel mööduma elamu fassaadist millel paiknevad minu elu- ja magamisruumide aknad (avad ventileerimiseks), on plaanitud raja uus „Sihvka“ (Päevalille) tänav 280<580 sõidukit tunnis aastane liiklussagedusega, lisaks külgneva magistraaltee koormuse 1,9 korda prognoositud kasvule. Müra tase hakkab olema 70dB.

Keskkonnavaldkonna hariduse ja kogemusega mind hämmastas ja šokeerisid kuidas see on võimalik?
Arhusi konventsiooniga – millega ka Eesti liitunud - liitunud tõdevad, et inimese heaoluks ning selleks, et tagada põhilised inimõigused, sh õigus elada, on oluline keskkonda piisavalt kaitsta; samuti, et igal inimesel on õigus elada keskkonnas, mis vastab tema tervise ja heaolu vajadustele.

WHO hea mürahalduse soovitused Euroopa piirkonnale ja EEA (Euroopa Keskkonnaagentuur) Tehniline raport 11/2010, mis tuginevad üldtuntud ja -tunnustatud teaduslikel uuringutel, kohaselt on tervise ja heaoluvajaduse piir müra osas 50dB päeval ja 40<45dB öösel, une häirimise piiriga 40dB, millest alates tekivad inimestel ägedad ja kroonilised tervisehäired ning on pärsitud kognitiivne võimekus. Näiteks - iga 10dB üle 60dB müra tasemes on pärsitud kognitiivne võimekus 20% lastest, suureneb veresoonkonna ja isheemiliste südamehaiguste risk 64,5.a vanustel 20<27%, teistel 14<20%.

Tallinna Strateegilise mürakaardi 2017.a Seletuskirja kohaselt alates EV taasiseseisvumisese ajaks väljakujunenud elamualade elamute mahtude suurendamise ja segaaladeks muutmisega 2006.a-ks elas juba 75100 elanikku, 2010.a-ks 342500 elanikku ja 2015.a-ks 321400 elanikku, vastavalt 18,8%, 83,1 ja 74% Tallinna elanikest, päeval üle 50dB ja öösel üle 40dB müras, milles tekivad ägedad ja kroonilised tervisehäired. (2015 vs 2010 vahe arvutusmetoodikaga seoses – 2010.a ruumide kasutuse ja projekteeritud mahutavusest, 2015.a aga sissekirjutuse alusel).

kommentaarid

  • Eesti reguleerib müra välisõhus Keskkonnaministri 16.12.2016.a määrus nr 71 (edaspidi – KKM) mis kehtestab,: kuni 70dB päeval ja 65dB öösel; ehk EEA ja WHO tervise ja heaoluvajaduse piiriga võrdluses, oluliselt 20dB päeval ja 25dB öösel leebemad keskkonnakvaliteedi tingimused, ehk enam kui 6<8 korda üle tervise ja heaoluvajaduse (heli rõhuna).
    KKM Lisa 1 kohaselt olukorras kus uutele müratundlike hoonetega aladele rajatavate elamute osas kehtivad „sihtväärtused“, siis diskrimineerival viisil olemasolevate müratundlike hoonetega elamutega aladel kehtivad 5<10dB suuremad müra normväärtused „piirväärtused“. Samuti on kadunud KKM määrusest ka ehitustööde müra normtasemed, kuna Seletuskirja järeldustel tegu „ajutise nähtusega“.

    Sisuliselt on Keskkonnaminister leidnud et Tallinna vanade linnaosade elanikud ei väärigi uusarenduste asunikega samaväärseid müratingimusi ning kannatavad välja suuremaid keskkonnahäiringuid - Tallinna olemasolevate elanike tervis ja heaolu ei ole samaväärsed uusasunikega, kes samuti eluaseme Tallinnasse soetusel kohe järgnevate uusasunikega võrdluses oma väärtuse kaotavad.

    Müra eluruumides reguleerib Sotsiaalministri 04.03.2002 nr 42 (edaspidi – SOM) mis kohustab tagama §6 Tabel 1 kohaselt eluruumides 40dB ja magamisruumides 30dB. Analoogselt KKM määrusega SOM määrus lisaks kohustab uutes elamute magamisruumides tagama et öö jooksul ei esineks >45dB müra juhtumeid enam kui 5tk, mis on ilmselt seotud rahuliku ööunega. Kuid diskrimineerival viisil vana elamufondi osas vastav nõue üldse puudub ja öö jooksul on magamisruumides lubatud piiramatu arv müra juhtumeid mis äratavad unest ja põhjustavad ägedaid ja kroonilisi tervisehäireid.
    KKM seletuskirja kulude analüüsi kohaselt aga on vaid pelgalt öeldud et elanikkonna tervise ja heaoluvajadusele mittevastavasse keskkonda asetamisega „riigile täiendavaid kulusid ei kaasne“.

    Hmmm… aga kulud sotsiaalsüsteemile seoses elanikkonna tervise ja heaoluvajadusele mittevastavsse keskkonda seadmisega, mis Sotsiaalministeeriumi kulurealt riigieelarves kantakse?

    Pöördudes nii KKM kui ka SOM täitmise järelvalvepädevusega isiku poole, sain Terviseameti peadirektori asetäitjalt tervisekaitse alal 20.03.2019 nr 1.3-7/3440-38 vastuseks et: „EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded“ on välja toodud, et hoone välispiire vastab heliisolatsiooninõuetele, kui müra normtase ei ole ületatud. Kui ilmneb olukord, kus sama müraallika poolt tekitatav välisõhu müratase vastab normidele ning hoonesisene müratase samal ajal mitte, siis on tegemist hoone ebapiisava välispiirde heliisolatsiooniga. Amet on seisukohal, et eelpool viidatud olukorrad, mis võivad olla seotud hoone ebapiisava välispiirde heliisolatsiooniga, tuleb lahendada vastavalt asjaõigusseaduses § 71-72 sätestatule ehk läbi korteriühistu.“ EVS 842 Tabel 6.3 kohustab ehitise omanikku tagama heliisolatsioon vastavalt välisõhu müratasemele.

    Seega olukorras kus Nõukogudeaegne elamufond on selle aja sanitaarnormide järgi rajatud 55dB päeval ja 45dB öösel müra tasemesse tuleb elanikel asuda oma elamuid ümber ehitama KKM-ga leevendatud kuni 65<70dB müra tasemesse vastavaks ehk suurendada heliisolatsiooni indeksit 30 pealt 45+ peale.

    Kirjutaja on arvestanud oma Tallinnas teeäärese elamu heliisolatsiooni tõstmiseks klass-klassi haaval, 1.Klassist 4.Klassi 70dB väliskeskkonna tasemele vastab 1,5 miljonit Eurot investeeringule ja iga järgneva klassi osas >500 000 Eurot. See tähendab vastavalt 23437 Eurot kuni 4.Klassini ja sealt edasi 7812,5 Eurot iga Klass iga korteri (loe: leibkonna) kohta. Seejuures akna kaal suureneb 22kg/m2 pealt 90kg/m2 peale, misjuures saab tagatud välispiirete hermeetilisus, kuid lakkab töötamast ventilatsioon, mille uuendamiseks vaja täiendavalt ca 500 000 Eurot investeerida, rajades 70dB mürataseme jaoks 30dB öösel sisekliima tagamiseks ventilatsioon 650 m kauguselt müraallikast ehk 325m korstna kaudu. Sundventilatsiooni käitamisega kooses jäävad edaspidi elanike kanda ka selle igakuised käidukulud.

    Üldtuntud uuringutest selgub et ka see ei pruugi piisav madalsageduslikku müra vähendamiseks kuna olemasolevate tarindite madalsageduslikku müra leevenduse effektiivsus on vaid 10dB.

    Kuid kuidas vananevas ja valdavalt pensionäridest koosneva ühiskonnas sadade tuhandete ja miljonite suuruseid investeeringuid 74-84% Tallinna Korteriühistutest peaks kandma? Olukorras kus 44.a staažiga inimese vanaduspension on 483 Eurot on äärmiselt kaheldav kas 50% Korteriühistu liikmeid tuhandete ja kümnete tuhandete Eurodesse iga korteri kohta järjepidevalt muutuvates oludes investeerimisotsuseid langetataks! Või siis alternatiivselt peavad noored ehk kogu elamu heliisolatsiooni muutunud oludele vastava nõuetekohasuse finantseerimise investeeringud enda kanda võtma, tasudes ka selleks suutmatute osa investeeringust? Mis siis saab kui noorte laenulimiit on kodulaenuga täidetud? Kas siis hüljataksegi Tallinna vananev elanikkond tervise ja heaoluvajadusele mittevastavasse elukeskkonda, milles tekivad ägedad ja kroonilised tervisehäired ja on pärsitud kognitiivne võimekus, oma kodudes, mis Põhiseaduse kohaselt peaks just nagu olema riigi kaitse all koos noorte peredega?

    Kuivõrd müra ei levi vaid vaakumis, KKM ja SOM müranormid koosmõjus EVS 842 sunnivad korteriühistuid rajama nõukogudeajal rajatud elamute ümber vaakumkapsli ja korraldama ventilatsiooni sadade meetrite pikkuste korstendega, mis ilmselt blokeeriks liikluse Tallinna Lennujaamal. Norm ju – Tallinnale tekib juurde uus arenduspiirkond kasutuskõlbmatuks muutunud Lennujaama ala näol! Kulud aga jäävad Tallinna elanikel kanda. Äri mis-sugune!

    ÜRO „Piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsioon“ kohaselt tähendab mõiste piinamine tegevust, millega inimesele tahtlikult tekitatakse tugevat füüsilist või vaimset laadi valu või kannatusi, mis tahes diskrimineerimisel rajaneval põhjusel, kui sellise valu või kannatuste tekitajaks on ametiisik või muu isik, kes täidab ametiisiku ülesandeid, või kui seda tehakse nende kihutusel või nende väljendatud või vaikival nõusolekul.
    Heliga piinamine on konventsiooniga keelatud psühholoogilise sõjapidamise viis, mida kasutatakse vangide tahte murdmiseks kasutades vali muusikat või valget müra. Seersant Mark Hadsell U.S. Psühholoogilistest Operatsioonide Ettevõttest (Psy Ops) rääkis Newsweek´le: "Need inimesed ei ole kuulnud rasket metalli. Nad ei talu seda. Kui sa mängid seda 24 tundi, ajutegevus hakkab libisema, mõttetegevus aeglustub, ja tahe murtakse."

Logige sisse või registreerugige ,et kommenteerida.