Millises ulatuses tohib kohtutäitur minu sissetulekut (töötasu) arestida?

Sissetulekut ei tohi arestida, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.

Ainsa erandi sissetuleku (töötasu) arestimisel on seadus kehtestanud lapse elatise nõude täitmise korral. Juhul kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib kohtutäitur pöörata sissenõude võlgniku töötasule selliselt, et võlgnikule säilitatakse sissetulekust poolele miinimumpalgale vastav osa või vastav osa nädala või päeva sissetulekust. Seejuures ei arvestata lapse elatise nõude täitmisel võlgniku teiste ülalpeetavate olemasoluga.

Kui täitemenetluses täitetakse muud kui lapse elatise nõuet, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, Mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib sellisel juhul kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust.

Kui Teil on ülalpeetavaid või maksate elatist, siis tuleb Teil seda kohtutäiturile tõendada, kuna kohtutäituril vastav informatsioon puudub.

Mittearestitava sissetuleku tagamiseks peab võlgnik esitama kohtutäiturile avalduse. Avaldusel tuleb näidata ka pangakonto number, millisel soovitakse tagada arestivaba miinimum.

Töötasu arestimise skeem
TÖÖTASU VÕI MUU SELLESARNASE SISSETULEKU MAKSMISE NÕUDE ARESTIMISE SKEEM
Töötasu või muu sellesarnase sissetuleku maksmise nõude arestimise skeem on täitemenetluse seadustiku § 132 alusel loodud valemite kogum, mille abil saavad erinevad täitemenetlusega seotud isikud lihtsalt välja arvestada arestitava summa suuruse. Töötasu arestimise skeem kehtib vaid nendel juhtudel, kus võlgniku sissetulek ületab mittearestitavat summat. Muudel juhtudel tuleb konsulteerida täiteasja menetleva kohtutäituriga.
Sissetulekuks loetakse eelkõige võlgniku töötasu või muud sellesarnast tasu, päevaraha, konkurentsist hoidumise tasu, intellektuaalse omandi üleandmisest või kasutada andmisest saadavat tasu, pensioni, dividende ning kaupa, teenust, loonustasu või rahaliselt hinnatavat soodustust, mida isik on saanud seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega.
Sissenõuet ei saa pöörata järgmistele sissetulekutele:
1) riiklikud peretoetused;
2) puudega inimese sotsiaaltoetus;
3) sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses;
4) kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis;
5) Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks;
6) kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis;
7) seadusel põhinev elatis;
8) vanemahüvitis;
9) rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis;
10) riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses;
11) vanglast vabanemise toetus.
Sissetuleku arestimisel ei loeta sissetuleku hulka makse ega kohustusliku kogumispensioni, ravikindlustuse ning töötuskindlustuse makseid. Sissenõudja avalduse alusel võib pöörata sissenõude punktides 6-8 nimetatud sissetulekule, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane. Kohtutäitur kuulab enne otsuse tegemist võimaluse korral võlgniku ära.
Vabariigi Valitsus kehtestas 21.12.2017 määrusega nr 189 "Töötasu alammäära kehtestamine" alates 1. jaanuarist 2018. a tunnitasu alammääraks 2,97 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 500 eurot.

Logige sisse või registreerugige ,et kommenteerida.