Mida loetakse isiku asukohaks tulumaksuseaduse tähenduses?

Isiku elukohaks loetakse:
• kinnisasja, mille oluliseks osaks või korteriomandi või korteriomandi hoonestusõiguse esemeks on eluruum, või
• ehitise või korteri kui vallasasja, või
• elamu- või hooneühistu liikmena elamu- või hooneühistule kuuluvas elamus asuva korteri
Siinkohal on oluline mõiste „elukoht”. Isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Kui isikul on rohkem kui üks elukoht, siis on elukoha kindlakstegemine iga maksuvabastuse juhtumi puhul fakti tõestamise küsimus.

Kui võõrandatavat eluruumi on kuni võõrandamiseni kasutatud osaliselt ka muul otstarbel (näiteks üüris isik seda välja, kasutas ettevõtluses vms), siis rakendatakse maksuvabastust proportsionaalselt elukohana ja muul otstarbel kasutatavate ruumide pindala suhtele.
Näide 1
FIE kasutas kuni võõrandamiseni oma 100 m2 üldpindalaga korterist elamiseks 70% ja ettevõtluseks 30%. Korteri soetusmaksumust ega parenduskulusid ei ole ettevõtlustulust maha arvatud. Korteri müügihind on 100 000 eurot, sellest maksustatav osa 30% on 30 000 eurot. Soetusmaksumus on 70 000 eurot, sellest arvesse võetav osa 30% on 21 000 eurot. Võõrandamisega seotud kulud on 10 000 eurot, sellest arvesse võetav osa 30% on 3000 eurot.
Deklareeritakse kasu 30 000 – 21 000 – 3000 = 6000 eurot.
Kuna elukoha võõrandamine on tulumaksuvaba, siis ei ole maksuvabastuse rakendamisel tähtis, kuidas eluruum on omandatud – kas päritud, kingitud, ostetud, tagastatud või ostueesõigusega erastatud.
Kui maksumaksja võõrandab kahe aasta jooksul rohkem kui ühe elukoha, rakendatakse maksuvabastust vaid esimese võõrandamise suhtes.
Kui müüakse kaks elukohta vähem kui kahe aasta jooksul, on ajaliselt esimene tehing maksuvaba ning teine tehing maksustatakse. Kaheaastast tehingute vahelist aega loetakse müügitehingu kinnistusraamatusse kandmise kuupäevale järgnevast päevast alates.

Logige sisse või registreerugige ,et kommenteerida.